Lasteaed Kasekese töökeel on eesti keel.

Lasteaed on avatud 7.00-19.00

Õppeaasta algab 1.septembril ja kestab 31.augustini, sellest 1.septembrist kuni 31.augustini viiakse läbi süvendatud õppetööd, 1.juunist-31.augustini toimub valdavalt mänguline tegevus ja korratakse õppe-ja kasvatustegevuse valdkondade sisu.

Õppe-ja kasvatustegevusi viivad läbi rühmaõpetajad, nendele on abiks õpetajate abid. Igas rühmas töötab kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. Lisaks rühmaõpetajale tegeleb lastega muusikaõpetaja kaks korda nädalas. Õppe-ja kasvatustegevusi viiakse läbi lõimitult ja mänguliselt, võimalusel võetakse ette õppekäikusid ja matkasid.

Õppe-ja kasvatutegevuse aluseks on lasteaia õppekava. Igal õppeaastal koostatakse lasteaia pedagoogilise nõukogu ühistööna lasteaia tegevuskava, mille kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu heakskiidul.

Õppe-ja kasvatustegevus toimub lasteaias rühma aasta tegevuskava alusel, mis lähtub lasteaia õppekavast . Rühma tegevuskava koostatakse õppeaasta alguses.

Nädalakava on aluseks rühma konkreetsetele tegevustele. Tegevuste läbiviimisel lõimitakse omavahel õppe-ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid. Tegevusi planeeritakse nii, et lastel oleks võimalus teha oma valikuid. Planeerimine toimub üks nädal ette. Nädalakava esitavad õpetajad hiljemalt eelneva nädala neljapäevaks õppealajuhatajale kinnitamiseks. Nädalakavad esitatakse arvuti olemasolu korral rühmas trükitud kujul. Tegevuste eesmärgid on lapsest lähtuvalt sõnastatud.

Päevakava määrab laste eale vastava päevarütmi, une-ja ärkveloleku aja. Päevakavas vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabategevused ning õpetaja kavandatud õppe-ja kasvatustegevused, oluline koht on mängul ning õuesviibimisel. Suur osa õppetegevustest toimub õues ja loomulikus keskkonnas.

Kaks korda aastas vaatlevad õpetajad laste arengut ja fikseerivad selle kirjalikult. Põhjalikum tagasiside lapse arengust esitatakse pere-ja arenguvestlustel.

Projektõpe

Mis on projektõpe? Projektõppe keskseks tunnuseks on laste initsiatiiv ja huvi järgimine, kus lapsed otsivad innukalt vastuseid neid huvitavatele küsimustele. Projektõppes käsitletakse SÜVITSI laste huvist lähtuvat teemat. Projektipõhine õpe võimaldab õpitu rakendamist kogemusteks. Toetab lapse võimekust iseenda ja kaasinimestega hakkama saada ning suhestuda ümbritseva maailmaga.

Kuidas see erineb teistest õppimisviisidest? Lapsed uurivad ühte teemat pikema ajaperioodi vältel. Teema VALIK TULENEB LASTE HUVIST. Lapsed süvenevad tihtilugu teemasse palju sügavamalt ja kõrgemal tasemel, kui meie täiskasvanutena oodata oskaksime. Õpetaja ülesanne on lõimida projekti erinevad valdkonnad (mina ja keskkond; muusika; keel ja kõne; liikumine; matemaatika; kunst) ning toetada projektitegevuste käigus laste üldoskuste  kujunemist (mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed- ja enesekohased oskused).

Kuidas projekti planeeritakse? Projekti esimeses etapis toimub laste huvide kaardistamine. Õpetaja ülesanne on valmistada ette lastele huvipakkuva teema seos õppekavaga. Projekt areneb läbi arutluste ja vestluste. Projektid kajastuvad kuuplaanides Eliisis. Sealt on näha projekti teema, eesmärgid, õpivaldkondade kaasatus jne. Projekti plaanid täienevad projekti jooksul.

Kuidas lapsed läbi projektõppe õpivad? Lapsed kasutavad erinevaid allikaid, et oma küsimustele vastuseid saada nagu raamatud, vaadatud videod, näitused vm külaskäigud. Lapsed loovad ise oma õppimist – teevad jooniseid, skulptuure, konstrueerivad ehitisi, arendavad mänge, loovad vajalikke mänguvahendeid ning loovad oma õppimise ja arengu keskkonda. Siin saab lastele tutvustada ka tehnoloogiavahendeid, kui infoallikaid, mis rikastavad õppeprotsessi. Tehakse katseid ja eksperimente, külastatakse erinevaid paiku, uuritakse naturaalseid objekte ja esemeid võimalusel nende loomulikus keskkonnas. Projekti jooksul korraldatakse kohtumisi erinevate oma ala ekspertidega, keda lapsed saavad intervjueerida või kes vastavad laste küsimustele, et fookuses oleva teema kohta rohkem teada saada.

Kuidas õpetaja teab, et lapsed teadmisi omandavad? Projekti kulgemise käigus kogub õpetaja informatsiooni laste õppimise kohta  (dokumenteerib projekti - kogub laste töid, jälgib ja analüüsib tegevusi). Pedagoogiline dokumenteerimine on järjepidev ja igapäevane ning selleks kasutatakse mitmekesiseid meetodeid: vaatlus, vestlus, intervjueerimine, foto-, video ja helisalvestised. Olulise osa dokumenteerimisest moodustavad laste tööd. Iga lapse jaoks on rühmas lapse arengumapp, kuhu õpetaja teeb valiku lapse arengut iseloomustavatest materjalidest. Arengumappi täiendatakse kogu lapse lasteaias viibimise perioodi jooksul. Kogutud info põhjal analüüsib õpetaja lapse arengut. Lasteaias on lapse arengu analüüsi toetamiseks kasutusel ka „Arengu jälgimise mäng“

Õuesõpe

Mis on õuesõpe? Termin õuesõpe on seotud keskkonnaga ning õpe toimub välistingimustes. Õuesõppele on oluline vahetu kogemine. Õues märkame, avastame ja õpime läbi erinevate meelte (kuulmine, nägemine, haistmine, puudutamine). Õuesõpe tähendab õpitavat kogeda läbi meelte,– katsetada, uurida, õppida koostööd.

Miks õuesõpe? Eesmärgiks on, et laps tunneks ennast looduses tegutsedes hästi. Õues tegutsemine loob lastele liikumist võimaldava õpikeskkonna, kus keha paneb tööle mõtte.

Kuidas õuesõpet läbi viiakse? Õuesõpe koosneb kolmest osast – tegevuse kavandamine, läbiviimine ja analüüs.

Lasteaias toimuvad aastaringselt ilma- ja loodusvaatlused (nt  aastaaegade vaheldumise märkamine). Õuesõppe olulisteks vormideks on õppekäigud ja matkad lasteaia ning kodukoha lähiümbrusesse erinevate sündmuste läbiviimine õues, liikumistegevused õues. Lasteaia õuealal on lastele loodud võimalused liikumiseks, ronimiseks ja loovtegevusteks. Õuesõpet toetab õpikeskkond õuealal, mida loome ja täiendame koostöös laste ja lapsevanematega.

Programm Kiusamisest vabaks

Praeguseks kasutab meie lasteaias seda metoodikat enamus rühmadest.

“Kiusamisest vabaks!” on kiusamist ennetav haridusprogramm, mida kasutatakse turvalise keskkonna loomiseks. Ennetav haridusprogramm on alguse saanud Taanis aastal 2007. MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel on see programm kasutusel lasteaedades alates 2010. Programm „Kiusamisest vabaks!“ kasutamisel areneb laste kollektiivis kiusamist ennetav käitumiskultuur: lapsed suhtuvad üksteisesse sallivalt, austavalt, hoolivad kaaslasest ja sekkuvad kiusamise korral, julgedes kaitsta kaaslast, kes seda ise ei suuda.

Programm on töötatud välja Taani Roskilde ülikooli teadlaste poolt kooskõlas Eesti koolieelse lasteasutuse ja põhikooli riiklikes õppekavades kirjeldatud õppekava alusväärtuste ja üldpädevuste kujundamise põhimõtetega. Programmi toetab Haridus-ja Teadusministeerium.

„Kiusamisest vabaks!“ juhtmõte on – alati saab olla hea kaaslane!

Hea kaaslane juhindub neljast põhiväärtusest: sallivus, austus, hoolivus, julgus